Menu

Vajadus joobekontrolli järele

Joobes juhtimine on üks suurimaid liiklusprobleeme Rootsis. Selle vastu võitlemiseks alustatakse Stockholmi Frihamneni sadamas automaatse joobekontrolli katseprojektiga. Esimene katse tehti Stena Line’i Saksamaa terminalis Göteborgis, kus keskenduti raskeveokitele. Stockholmi Frihamneni sadamas on eesmärk kontrollida kõiki laevast lahkuvaid sõidukeid.

bengt

Joobes juhtimise eest peetakse kinni uue efektiivse tehnoloogiaga. Riigipolitsei juhatuse politseiinspektori, Bengt Svenssoniga.

liza

Uus tehnoloogia teeb kontrollimise lihtsaks ja ei nõua füüsilist kontakti huulikuga. Liiklusameti projekti ”Kaine liiklus” riikliku koordinaatori, Liza Jakobssoniga.

arnew

Alkotõkkepuud äratavad huvi ka väljaspoolt Rootsit. Mootosõidukijuhtide Täiskarskusliidu (Motorförarnas helnykterhetsförbund, MHF) tegevjuhi, Arne Winerdaliga.

svengunnar

Uus alkomeeter – revolutsioon suurema kindlustunde nimel. Sven Gunnar Olssoniga, Servotekist.

jonas

Uus tehnoloogia – revolutsioon. Rootsi tolliameti joobes juhtimise kontrolli riikliku spetsialisti Jonas Larseniga.

Joobes juhtimise eest peetakse kinni uue efektiivse tehnoloogiaga

Intervjuu Riigipolitsei juhatuse politseiinspektori Bengt Svenssoniga.

Uus politsei tööriist tähendab, et kõik juhid peavad Stockholmi Frihamneni sadamas “alkotõkkepuu” ees seisma jääma. Juhtidel palutakse alkomeetrisse kõvasti puhuda. Puhumine on lihtne, samamoodi nagu küünlat ära kutsutakse. Kaks sekundit hiljem on analüüs valmis: üle või alla seadusliku piirväärtuse ehk 0,10 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus või 0,20 promilli veres.

Septembri alguses algab laiaulatuslik projekt, mis peatab kõik joobes juhid juba sadamas laevalt tulles kinni, et nad ei jõuaks Rootsi teedele sõitma.

Politseiinspektor Bengt Svensson, kellel on suurim vastustus Rootsi teede turvalisuse pärast, tunneb end uue tehnoloogiga täiesti kindlalt enne automaatsete joobekontrollide pilootprojekti algust 2014. aasta suve lõpus. Tema arvates peaks uute joobekontrollide mõju olema ilmne.

-”Mitte ükski joobes juht ei pääse sellest kontrollist läbi, väidab Bengt Svensson veendunult.”

”Kindlustunne uute infrapunase tehnoloogiga varustatud alkotestide osas on kõrge ja need testid näitavad häid tulemusi,” nendib Svensson. Rootsi kriminaalitehnoloogia laboratoorium (Sveriges kriminaltekniska laboratorium) on peale väga hoolikat kontrolli kindlaks teinud, et uus mõõtmistehnoloogia on kõrge kvaliteediga ja täpsete mõõtmistulemustega.

– ”Eesmärk on kontrollida kõiki sõidukeid, sealhulgas ka sõiduautosid.”

Automaatsete joobekontrollide pilootprojekt kestab paar kuud ja eesmärk on kontrollida kõiki autojuhte. Svensson arvab, et uuel efektiivsel ja turvalisel joobekontrollil on ka ennetav effekt, sest laevadel jagatakse teavet selle kohta, et kõik juhid peavad sadamas alkoholijoobekontrolli läbima enne, kui saavad edasi sõita.

-”Oleks üsna rumal tarbida liiga palju alkoholi ja sõita siis sadamasse, kui on juba ette teada, et seal on automaatne joobekontroll.  Loodatavasti jätkub juhtidel arukust kaineks jääda,” ütleb Bengt Svensson.

Joobekontrolli pilootprojekt Stockholmi Frihamneni sadamas viiakse läbi koostöös selliste ametivõimudega nagu politsei, tolliamet, Rootsi liiklusamet ja rannavalve ning selliste organisatsioonidega nagu tehnoloogiaettevõte Servotek ja Mootorsõidukijuhtide Täiskarskusliit (Motorförarnas Helnykterhetsförbund, MHF), kes on projekti algataja ja koordineerija. Projekti toetab ja osafinantseerib ka Rootsi Liiklusamet.

-”Pilootprojektides, nagu meie oma, peavad olema entusiastid, nagu projektijuht Tomas Jonasson MHF-ist, aga ka pidurdajad, nagu mina. Tehakse kompromisse, aga meie koostöö on väga hästi läinud,” konstanteerib politseiinspektor Bengt Svensson.

-”Oleme Rootsis üsna edukad erinevate ametivõimude ja organisatioonide vahelises koostöös, aga meie rahvusvahelised koostööpartnerid on kaugel sellest, kuidas me töötame ja neid hämmastab meie koostöövõime.”

Paljud on võib-olla mures, et joobekontrolli tõttu tekivad sadamas pikad järjekorrad, aga seda muret Bengt Svensson ei tunne. ”Pärast sarnast pilootprojekti Göteborgis on meil hea arusaam sellest, kui kaua laevast lahkumine ja sadamast välja saamine aega võtab.”

Liiklusolukord Stockholmi Frihamneni sadama juures on selline, et kogu liiklus siiski peatub kiirelt, enne kui saadakse maanteedele ja see annab meile võimaluse kontrollida kõiki sõidukeid ilma pikema viivituseta.

Back to top

Uus tehnoloogia teeb kontrollimise lihtsaks ja ei nõua füüsilist kontakti huulikuga

Intervjuu Rootsi Liiklusameti projekti ”Kaine liiklus” riikliku koordinaatori Liza Jakobssoniga.

-”Uue põlvkonna tehnoloogia juhi joobe mõõtmiseks on kahtlemata infrapunane tehnoloogia, mida kasutatakse automaatse joobekontrolli projektis.

Areng selles vallas näitab, et meil on paindlik ja kõrgkvaliteetne kiire tehnoloogia, mis tuleb kasuks erinevates süsteemides. See on väga positiivne. Automaatne joobekontroll on hea lahendus, mis täiendab alkoholilukke ja teisi karsklust propageerivaid  meetmeid,” räägib Liza Jakobsson, Rootsi liiklusameti projekti ”Kaine liiklus” riiklik koordinaator.

Kui suured laevad saabuvad Stockholmi Frihamneni sadamasse, peavad need 30-45 minuti jooksul tühjenema 20-30 raskeveokist ja 200-300 sõiduautost. Enne joobekontrolli tuleb sõidukid jagada kahelt sõidurajalt kuuele kontrollrajale enne testimist ja pärast suunata jälle edasi ühele rajale. Kas see ei tekita ummikuid ja peatusi?

-”Meie hinnangul ei tule sellest ajakaotusest probleemi, vaid liiklus peaks sujuvalt edasi liikuma. Tavaliselt jääb liiklus kiiresti kinni peale kontrollpeatust, kui laevadelt saabuvad sõidukid peavad Stockholmi liiklusega ühinema. See annab meile aega kõiki juhte kontrollida,” arvab Liza Jakobsson.

-”Uus tehnoloogia teeb kontrollimise lihtsaks ja ei nõua füüsilist kontakti huulikuga. Sõidukijuhid peavad puhuma  kergelt kaks korda torusse. Kaks sekundit hiljem on analüüs valmis: üle või alla seadusliku piirväärtuse ehk 0,10 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus või 0,20 promilli veres.

Seitse aastat tagasi sõitis 46-aastane ungari veoautojuht maha laevalt Trelleborgis. Ligi 2-promillise alkoholisisaldusega veres algas reis Malmösse 30-tonnise raskeveokiga. Aga tee valel poolel!

See lõppes laupkokkupõrkega. Ema, isa ja kaks last, 17-päevane Elliot ja 19-kuune Teodor, said silmapilkselt surma. Lisaks sai surma veel üks inimene. Küsimus on selles, kas seda traaglist sündmust Svedala küla lähedal oleks võinud infrapunase tehnoloogia abil vältida, samasuguse tehnoloogia abil, mida nüüd Stockholmi Frihamneni sadamas katsetatakse.

-”Kindlasti,” ütleb Liza Jakobsson. ”Kui kõiki juhte oleks kontrollitud, poleks see juht saanud sadamast lahkuda sellise kõrge alkohlisisaldusega veres,” ütleb Liza Jakobsson kõhklematult. Teavitades automaatsest joobekontrollist enne resi ja reisi jooksul loodame alustada mõttevahetust ja teavitustööd sellest, mis sadamas toimuma hakkab. Juhtidest, kes kontrolli läbivad, saavad nn. süsteemist ”teavitajad”.

Kogu protsess annab tunnistust heast koostööst erinevate võimuorganite ja muude osavõtjate vahel, mis suurendab liiklusturvalisust. Kõige olulisem selle ettevõtmise juures on päästa elusid ja hoida ära üliraskete vigastatutega avariisid.

Projekt toimub koostöös politsei, tolliameti, liiklusameti, tehnoloogiaettevõtte Servotekiga ja Mootorsõidukijuhtide Täiskarskusliiduga (MHF, Motorförarnas Helnykterhesförbund),  kes juhib kogu projekti. Projekti osafinantseerib Rootsi Liiklusamet.

Back to top

Alkotõkkepuud äratavad huvi ka väljaspoolt Rootsit

Intervjuu Rootsi Mootosõidukijuhtide Täiskarskusliidu (Motorförarnas helnykterhetsförbund, MHF) tegevjuhi Arne Winerdaliga.

-”Meie tähelepanuväärne pilootprojekt alkotõkkepuudega Göteborgis 2013. aastal näitas, et selline süsteem töötab: liiklus liigub sujuvalt läbi kontrollipunkti, mõõtmine käib kiirelt ja täpselt, ja juhul kui keegi puhub ”punase tulukese” põlema, tulevad töötajad kohe kohale ja võtavad vastutusele juhi, kes sõidab liiga kõrge promilliga.

Mootorsõidukijuhtide Täiskarskusliidu tegevjuht Arne Winerdal nendib, et reaktsioonid on olnud suures osas positiivsed nüüd, kus alkotõkkepuud tulevad Stockholmi Frihamneni sadamasse.

Kuus alkotõkkepuupeatust Frihamneni sadamas kontrollivad iga päeva laevalt lahkuvat 20-30 veoautot. Samuti kontrollitakse 200-300 sõiduautot. Katse Göteborgis näitab, et liiklusvool kontrollide tõttu ei pidurdu.

-”Oleme äsja olnud ühenduses kõigi parteidega Rootsi Riigipäevas. Kõigile meeldivad MHF-i automaatsed joobekontrollid,” ütleb Arne Winerdal.

See näeb väga lihtne välja: auto sõidab kontrollpunkti juurde, juht puhub ja mõni sekund hiljem tõuseb tõkkepuu üles ja joobekontroll on valmis.

-”Aga selle tehnoloogia taga on paljude aastate arendustöö. Me teeme koostööd ühe ettevõttega Skånes (Servotek AB), kes on selle kiire ja täpse kontrolltehnoloogia arendaja. Infrapunase kiirguse ja suure arvutivõimsuse abil toimubki kontroll nii sujuvalt.

MHF on pärast automaatsete joobekontrollide avamist saanud veoautotööstuselt, ametivõimudelt, valitsuselt ja autoorganisatioonidelt palju positiivset tagasisidet.

-Motoristide Riigiühing (Motormännens Riksförbund), kel on üle 110 000 liikme, andis meile meie tegevuse eest aumärgi. Mitte keegi ei taha laevadelt alkohoolijoobes juhte Rootsi pinnale lasta,” ütleb Arne Winerdal.

MHF-i eesmärk on paigaldada alkotõkkepuud kõikidesse Rootsi sadamatesse esimesel võimalusel pärast katseperioodi lõppu 2014/2015. aasta vahetuse paiku.

-“Sel moel päästetakse Rootsi teedel palju elusid,” arvab Arne Winerdal. Isegi kui ainult iga 170-ndal juhil Göteborgis oli liiga kõrge promillisisaldus, tähendab see palju liiklusturvalisusele, sest nad peatati edasi sõitmast.

MHF-i kampaaniad joobes juhtimise vastu on aastate jooksul märkimisväärselt vähendanud alkoholist põhjustatud surmade arvu liikluses. Praegu sureb Rootsis joobes juhi süü tõttu umbes 60 inimest igal aastal .

-”Siiski hukkub igal nädalal üks inimene asjatult.”

Euroopas on probleem mitu korda suurem. Euroopa Liidus sureb igal aastal umbes 6000 inimest joobes juhi süü tõttu.

-”Rootsi alkotõkkepuude pilootprojekt on äratanud suurt tähelepanu Brüsseli liiklusturvalisuse ekspertide hulgas. 2014. aasta sügisel tulevad nad Stockholmi Frihamneni sadamasse õppekäigule, et näha kuidas alkotõkkepuud reaalsuses töötavad.”

Back to top

Uus alkomeeter – revolutsioon suurema kindlustunde nimel

Intervjuu Sven Gunnar Olssoniga Servotekist.

Alkomeetrisse puhumine seisab revolutsiooni lävel. Sven Gunnar Olsson, Servoteki rajaja, on arendanud välja uue puhumisaparaadi, mis teeb protseduuri lihtsamaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks. Suve lõpul paigaldatakse alkotõkkepuud Stockholmi Frihamneni sadamasse. Tulevikus võib see osutuda kasulikuks ka haavatavatel töökohtadel ja suurematel üritustel.

Sven Gunnar Olsson on selle kaasaegse respiraatori looja ja ta nimetati selle eest meditsiini audoktoriks. Kogemustel põhinevad teadmised viisid uue alkomeetri väljatöötamiseni, mis võetakse suve lõpus kasutusele uues alkotõkepuus Stockholmis Frihamneni sadamas. Sellega mõõtmine võtab aega vaid paar sekundit.

Pärast laevast lahkumist jõuab autojuht tõkkepuuni, mis on varustatud Servoteki alkomeetriga. Seal kontrollitakse juhi joobeastet väljahingatava õhu kaudu (pildil). Mõõtmine kestab paar sekundit. Uus tehnoloogia tähendab, et piisab vaid kergest puhumisest. Pole isegi vaja füüsilist kontakti huulikuga. Kui juht on kaine, avaneb tõkkepuu.

Kui alkoholisisaldus on liiga kõrge, tehakse veel üks mõõtmine politsei alkomeetriga.

”Uus mõõtmismeetod näitab vereproovidega võrdseid tulemusi,” ütleb Sven Gunnar Olosson ja tõstab esile selle eeliseid:

  • See mõõdik mõõdab joobeastet täpsemini kui teised olemasolevad kättesaadavad meetodid.
  • Mõõtmine ei nõua füüsilist kontakti, füüsilist pingutust ega mingeid lisaaineid.
  • Mõõdik võib analüüsida kuni 600 inimest tunnist.
  • Mõõtmine on täiesti automaatne ja tehakse ilma kõrvalise abita. Tulemusi on võimalik lugeda nii koha peal kui ka eemalt.

Siin pole praegu piisavalt ruumi kogu meetodi üksikasjalikuks seletamiseks, kuid tehnoloogia põhineb analüüsatoril, mille aluseks on pigem alkoholi ja vee vahekord kui absoluutsete konsentratioonide arvestus. Kuna alkohol ja vesi reageerivad sarnaselt erinevatele segajatele, näiteks temperatuurile, ei mõjuta see lõpptulemust, mis on seega väga stabiilne.

Võetakse kasutusele augustis

MHF on kaua alkotõkkepuude ideega tegelenud ja suve lõpul võetakse need praegu kasutusele Stockholmis koos Servoteki tehnoloogiaga. Sven Gunnar Olsson näeb sellel tulevikus suuri võimalusi ja kasutusalasid.

-”See on turvalisuse küsimus kõigi inimeste jaoks,” ütleb teda. Alkomeetrit saaks kasutada nn haavatavates töökohtades, nagu näiteks lennujaamades, nii piloodi kui ka reisijate puhul.”

-”Meetodit kasutatakse juba väga edukalt mitmes ühistranspordi ettevõttes ja see on alternatiiv alkolukule. Alkolukku tuleb korras hoida, vahetada ja kalibreerida.”

-”Meetod võib kasulikuks osutuda ka suurematel üritustel, kus liigub korraga väga palju rahvast. See annaks väga palju turvalisuse tagamisele juurde,” rõhutab Sven Gunnar Olsson.

-”Revolutsioon suurema turvalisuse nimel.”

Back to top

Uus tehnoloogia – revolutsioon

Intervjuu Rootsi tolliameti joobes juhtimise kontrolli riikliku spetsialisti Jonas Larseniga.

-”Väga usun sellesse uude tehnoloogiasse. Test, kus tuleb vaid kergelt torusse puhuda ja mis annab tulemuse juba 2-3 sekundi jooksul, on tõeline revolutsioon võrreldes olemasoleva tehnoloogiaga,” ütleb Rootsi tolliameti joobes juhtmise kontrolli riiklik spetsialist Jonas Larsen,.

Kõrged ootused on neil ametivõimudel, organisatioonidel ja ettevõtedel, kes seisavad selle automaatse alkotesti pilootprojekti taga, mis võetakse kasutusele suve lõpus Stockholmis Frihamneni sadamas. Ootusärevus on suur, sest kogu liiklus tuleb kontrolli all hoida. Kui kõik läheb plaanitult, paigaldatakse automaatsed alkotestid kõikidesse Rootsi sadamatesse.

-”Meie usume sellesse täielikult,” ütleb Jonas Larsen ja juhib tähelepanu sellele, et laevades jagatakse palju informatsiooni automaatsest joobekontrollist, mis ootab autojuhte pärast laevast lahkumist.

-”Test käib nõnda, et juhid puhuvad torusse 2-3 sekundit. Sellest piisab. Kõlab ju väga hästi võrreldes olemasoleva tehnoloogia, mis nõuab mõõdikusse puhumist ja kopsude õhust tühjendamist. Uus tehnoloogia teeb protseduuri palju lihtsamaks. Tehnoloogia tundub ka olevat väga kindel,” ütleb Jonas Larsen.

Projekti veab Rootsi Mootorsõidukijuhtide Täiskarskusliit (MHF, Motorförarnas Helnykterhetsförbund), kuid põhivastutus on politseil.

Isegi kui Jonas Larsen Tolliametist arvab, et automaatse joobekontrolli projekt on väga hea, ei taha ta ennatlikke järeldusi teha. Ta arvab, et mõningaid küsitavusi on, näiteks millised tagajärjed võiksid olla sellel, et koha peal pole töötajaid, kes dokumenteeriksid väljasõitu sadamapiirkonnast.

-”Pilootprojektil on väga suur ennetav effekt, sest juhid teavad juba ette, et nad peavad kõik alkomeetrisse puhuma. Sellel on kõige suurem mõju,” arvab Jonas Larsen Tolliametist.”

Back to top

Roolijoodikud Rootsis

  • Iga päev sõidab teedel üle 12 000 joobes juhi – see teeb kokku umbes 4,6 miljonit roolijoodikut igal aastal
  • Mõnes sadamas kohtab roolijoodikuid kaks korda rohkem kui tavaliikluses.
  • Mõnes sadamas on olukord nii tõsine, et iga 62. kontrollitav sõidukijuht peetakse kinni, kuna ta on joobes või raskes joobes!
  • Iga nädal hukkub joobes juhi süül üks-kaks inimest.
  • Igal aastal saab üle 1 000 inimese roolijoodiku süül raskeid vigastusi

Soovime teada Teie arvamust
Kas Teie arvates toimib Stockholmi Frihamneni sadama joobekontroll hästi? Meile on Teie arvamus väga oluline ning seetõttu palume Teid vajutada lingile ja täita allolev tagasisideankeet. Ankeedi leiate ka laevalt. Tänutäheks on Teil võimalus võita ajakirja Motorföraren aastatellimus.

Back to top